Sermeq Kujalleq – nunarsuarmi sermit sukkanerpaartaat 

Sermeq Kujallermi sermeq iigaartoqarfik nunarsuarmi katagartitsinerpaat ilagaat sukkanerpaartaralugulu.
  • Ukiuni qulini kingullerni sermip sukkassutsi marloriaatinngorsimavaa, ullumikkut ulloq-unnuarlu 40 meterit missaannik sukkassuseqarluni. 
  • Ukiuni kingulliunerusuni sermip killinga tunuarujussuarsimavoq. Ullumikkut sermip killingata 40-nit 90 meterinut portussusillup annerpaartaa nunap qaavaniippoq. 
  • Ukiumut sermeq 40-50 kubikkilometerit missaannik katatsisarpoq. Sermip annertoqataa aatsikkaanni USA-p tamarmiusup qaammamoortumik imermik atugaqarnera tamaat matussuserneqarsinnaavoq. 
  • Nunatsinni iluliani tamani sermeq 10 procentinik pilersuisuuvoq. 
  • Sermermit iigartartumit ilulissat anginerpaat kaanngartut 1.5 kubikkilometerit sinnerlugit angissuseqarput. Assigaat arsaattarfiit 30-t, Mount Everestitut portutigisumik sermimik qallersimaneqartut. Iluliat taama ittoq ataaseq Danmarkimi innuttaasut imermik pilersugarisinnaavaat ukiuni arfineq-marlungajanni! 
  • Immap qulaani takussaasoq iluliaq 1/10-itut aamma 1/7-itut angissusiliuvoq. Apeqqutaasarpoq iluliaq qanoq silaannartalinnik pullartaqassuseqarneranik qanorlu sioqqanik ujaraaqqanillu imaqartiginersoq.

Sooruna Sermeq Kujalleq taama sukkatigisoq? 

Sermip Kujalliup sukkassuserujussuanut patsisaavoq sermiup annertoorsuarmeersup qaarsuimmi itinersaliaq atuarlugu amilinerusumut katersuuttarnera.

Aamma sermip naqqata ataatungaani annertunerusumik imermik aattumik peqarnera kissassutsit qaffakkiartornerinik isumaqarsinnaasorineqarput. Tassani imeq perrassaataavoq, agiussinerup arriillisaaneranik annikillisaasoq, taamaattumillu sermip ingerlaarnera sukkatsillugu. 
Kujataani Kitaanilu sermit iigartartunit aniatitat annertussusaat. Takuneqarsinnaasutut Sermeq Kujalleq aniatitsinerpaartaaavoq (Titartagaq: GEUS). 

Ilulissat ikkarlittarfiat 

Ilulissat ikkarlittarfiat sermip siusinnerusukkut siuariartornerata nalaani sermip niuffakuisa kiviorarsimaneraat. Tamaani ilulissat 200-300 meterinik ititigisoq sinnerlugu itsinertaqarlutik kangerlummit 1000 meterit missaannit itigisumit anillakkiartornerminni ikkarlittarput.

Ilulissat ikkannersaq aatsaat aassimalerunik imaluunniit mikinerusunut aserorterunik qaangersinnaavaat. Kangerluup paavaniit ilulissat nunatta kitaata sineriaa atuarlugu avannarparterajupput, tassanngaanniit Baffinip sarfaata kujammut ingerlatilinnginnerminni, Atlantikumi allaat Azorit tikillugit sarfagussinnaallugit. 
Nunatsinni ilulissat aqqutigisartagaannik qarsuusat takutitsipput. Aamma Atlantikumi ukiut ingerlanerini sumi iluliarsisoqartarsimanera nalunaarsorneqarsimavoq. (Titartagaq: GEUS).