Nunarsuarmi eriagisaq – tusaamasaassutaasoq akisussaaffiusorlu

2004-mi UNESCO-p nunarsuarmi eriagisassatut toqqartuiffianut Ilulissat Kangia ilannguppoq. Ilulissat Kangia Issittumi sumiiffinni ilanngunneqartut siulliit ilagaat. 
1972-imi Nunarsuarmi eriagisanik toqqartukkat pilersinneqarmalli sumiiffiit 911-t ilanngussugaasimapput. Taakkunanit 704-t kulturikkut eriagisassatut, 180-it pinngortitami eriagisassatut, aammalu 27-t taakku marluttut nalunaarsugaasimapput. Tusamasaanerpaat akornanniipput soorlu Egyptenimi pyramidit, Kinami Qarmagarsuaq aamma Grand Canyon. 

Nunarsuarmi eriagisaq isumagalugulu illersugaassaaq  

Sumiiffik nunarsuarmi eriagisassanngoraangat immikkut ittumik akuerinnissummik naleqassutsimillu nassataqartarpoq. Tamanna ilutigalugu piffissap ingerlanerani sumiiffiup nalingata ajortisannginnissaa piumasaqaataavoq. UNESCO-p nunarsuarmi eriagisaqarfiisa aqutarinerinut tigussaasutut piumasaqaatit ukiuni kingulliunerusuni annertusingaatsiarsimapput. Taamaalilluni aqutsinissamut pilersaarutinik, nakkutilliinissamut pilersaarutinik, aarleqqutaasunik naliliinernik suliaqartoqassaaq, sumiiffinnilu allannguutaasinnaasunik UNESCO paasissutissiiffigineqassaaq.

Nunarsuarmi eriagisaq paarilluarneqanngitsuusoq UNESCO-p nalilerpagu nunarsuarmi eriagisanik ataatsimiititaliarsuup sumiiffiup nunarsuarmi eriagisaajunnaartissallugu aalajangiussinnaavaa.

Ilulissani Kangianut aqutsinissamut pilersaarutaasoq pdf-itut downloaderuk

UNESCO-p Nunarsuarmi eriagisaqarfiinut linki