Ullumikkut Ilulissat 

Ullumikkut Ilulissat inuiaqatigiiupput nutaaliat. Ukiuni qulikkaani kingullerni illoqarfimmi innuttaasut amerleriarujussuarput, innuttanilu 5.000-it missaasa amerlassusaatigut nunatsinni illoqarfiit anginerpaat pingajoralugu. Ullumikkut allattoqarnermut, ilinniartitaanermut, aalisarnermut takornariaqarnermullu qitiusoqarfiuvoq.
2009-mi nunarput namminersortuulerpoq, taamaalillunilu Danmarkimit kiffaanngitsuunerulerluni. Taamaattorli nunat taakku marluk suli aningaasaqarnikkut politikkikkullu imminnut qanittuaraapput.

Qalerallit, kinguppaat takornariaqarnerlu  

Ukiuni kingullerni Ilulissani takornariaqarneq annertusiartorsimavoq, illoqarfillu ullumikkut nunatsinni takornariarfiunerpaavoq. Tamatumunnga Ilulissani Kangiata kangerlussuata paavanut qanittunnguulluni inissisimaneranik pingaarnertut patsisesqarpoq, nunarsuarmilu eriagisassaqarfiup killinganut minutsialunnguanik pisuttariaqartumiinnera. Ukiumut tamanna takornariat 20.000-it missaasa ornittarpaat.

Illoqarfimmi inuutissarsiutini pingaarnersaajuarput takornariaqarneq peqatigalugu qaleralinnik kinguppannillu aalisarneq. Iluliarsuit ikkarlittarfiata qanittuani angallateeqqanit pingaarnerusutut ningittagarsorluni qaleralinniartoqartarpoq. Ukiuunerani kangerluup sikuanit qimusserluni ornittakkamik ningittakkatigut aalisartoqartarpoq. 

Aatsitassanik isumalluuteqarluni siunissaq  

Ullumikkut kangerlummut qanittuuneq tassanilu isumalluutinut illoqarfiup qanittuunera toqqammaviuvoq, tassalu ukiuni tusindilikkaani tamatuma najugarineqarfiusimanerani taamaattuarsimavoq.

2010-mi aasakkut Qeqertarsuup Tunuata avataani uuliasiorluni qillerilluni siullermeertumik misileraasoqarpoq. Misissuinerit siulliit neriunartoqarsimapput, ukiunilu tulliuttuni tamaani uuliasiornermik ingerlatsiviit arlallit aallartitaqarnissaat ilimanaateqarpoq. Siunissamik uuliamik tunisassiortoqalissappat kalaallini inuiaqatigiinnut pingaartuuvoq tamatuma pinngortitamik ajoqusiinani pisinneqarnissaa.